Mustika peenra tegemine

Mul on olnud ammu plaan ja soov omale koju ka paar kultuur mustika taime muretseda. Sellel kevadel sai see ka lõpuks teoks.

Taimed ostsin Rõngu aiast http://pood.ronguaed.ee/mustikas. Sealt valisin välja kaks sorti Bluecrop ja Chandler. Soovitatakse osta rohkem kui üks taim, et soodustada tolmendamist. Need taimed on kännasmustikad.

maxresdefault

2231-280x280-fillv
Bluecrop

Kännasmustikas ja ahtalehine mustikas

Põhiliselt võib peenra rajamiseks kasutada kahte sorti mustikataimi – ahtalehilist mustikat või kännasmustikat.

Ahtalehine mustikas kasvab 20-30 cm kääbuspõõsana. Taimed on isepaljunevad- välimised külgoksad kasvavad pinnases põõsast kaugemale ja juurduvad, laiendades nii pikkamööda oma leviala. Taimed vajavad viljastumiseks teise isendi õietolmu.  Mustika viljad valmivad üheaegselt ja kaaluvad kuni  1 gramm. Talvel kaitseb põõsastesse kogunev lumi oksi ja pungi külmumast.

Kännasmustikas kasvab 1-3 meetri kõrguse põõsana. Marjad on suured- kuni 10 grammi. Talvine külm kahjustab tihti põõsaid ning seega on neid vaja katta.

Kultuurmustika kasvatamine

Mustika kasvatamiseks sobivad tasased või kerge kallakuga maad, kus talvel on püsiv lumekate. Lume puudumisel võivad noorte okste tippudes esineda külmakahjustused.  Peenra jaoks ei ole kohane lohkudega  või madal ala, sest taimed ei talu üleujutust ega seisvad vett. Lõunakallakul võib lumi sulada liiga vara, see suurendab juurestiku ning õite külmakahjustuste ohtu.

Parim on tuulte eest kaitstud, kuid mitte puude varju jääv ala. Osalises varjus kasvavatel põõsastel on vähem õisi ja väiksem saak, kui päikesepaistelises kohas kasvavatel taimedel. Päikese käes kasvanud marjad on suurema suhkrusisaldusega, valmivad varem ja on vitamiinirikkamad.

Valgus- ja soojustingimused on parimad edelasse ja läände  avatud kasvukohas.

Mullastiku suhtes on mustikataimed nõudlikud. Mustikale sobivad happelised mineraalmullad ja ammendatud freesturbaväljad, mis on mustikataimedele sobiva happesusega. Sobiv istutusaeg on varakevad ning taimed tuleks istutada ridadena. Ahtalehisele mustikale tuleb näiteks  jätta taimede vaheks reas 0,5 m ja reavaheks keskmiselt 1,5 m, kuna mustikad vajavad suhteliselt palju ruumi ning nii on hiljem lihtsam taimi paljundada.

Rohkem infot SIIT.

Näitan kuidas ja kuhu ma nad siis istutasin ja peenra tegin.

Meil oli selline poolik kivide moodustis koos ühe potiga olemas. Vaatasi, et sinna otsa sobiks teha peendra. Mõtlesin siis kuida seda kõigelihtsamalt teha, et mitte ei peaks kasutama ehituslikku oskusi kasti tegemisel. Meil on viimased vana sauna palgid veel alles, neid ei raatsinud lõkkesse visata ja mõtlesin, et teeks nendest. Alla ladusin ma kividest vundamendi, et kohe ei hakkaks maapinnal mädanema, kuigi need palgid on vägagi pehkinud.

Kui ma olin rahuldava peenra kuju saavutanud siis tassisin sinna alla 3 kärutäit kuuseokkaid. Mustikatel peab ph olema happeline aga lugesin, et okkad on hoopis neutraalsed ja heaks toiduks taimedele kui on lagunenud. Okaste paksus tuli kusagil u 20cm.

img_6528See oli tehtud siis oli aeg panna paika turvas. Mul oli 280l puhast turvast sobiliku ph mustikatele. Kõik see kadus siia ära. Peale seda ka kohe istutasin oma kaks mustikataime diagonaalis, et neil võimalikult palju ruumi oleks.img_6531

Mulziks peale riisusin kokku männialuse materjali. Seal on männiokkaid, männi oksi, männikoort, käbisid ja kase lehti. Seal kõike, mis ka looduses oleks.

img_6532
mustika silt

Selline see saigi, ega mustika taimed sealt segadusest välja ei paista, selle multzi kihiks sai üle10cm. Nüüd jääb vaid üle oodata, et nad lehte läheks ja saaki kandma hakkaks. Siin poolsel taimel pidin selle pruuni osa ära lõikama kuna see oli ikka surnud.

Peale suve…

Tuleb tõdeda, et proovisin ikka neid kasta ka, aga kuna mul aega ja viitsimist ikka pole, siis ehk võibolla mitte piisavalt. Nad eriti metsikult suvel kasvusid ei ajanud, ega ka õitsenud.  Ega nad otseselt ei kidatsenud ka, aga sügisel, kui hakkas lõpuks vihma sadama, siis alles hakkasid uusi lehti ja kasvusid ajama, sellest ka arvan, et see suvi oli liiga kuiv neile. Sügisel veel viisin multšiks peale tammelehti. Lugesin kirjandust, mis ütles, et tamme lehed lagunevad happeliseks ja lisaks ka aeglaselt, et hea multš mustikale minuarust.

Tegin ka happesuse testi paberribaga ja tundus, et võibolla peaks tõstma happesust. Olen ka targemaks saanud, kuidas happelisust tõsta. Näiteks rabarber, mahl, sidrunihape, muruhake, mis käärima läinud, üldiselt erinevad kääritised. Kõik taimne asi, mis on ise happeline. Väetisena andsin neile kohvipaksu. Seda tegin ka sügisepoole, sest enne nagu ei julgenud miskit anda.

Õisi ootasin pikalt, aga mida ei tulnudki, olid õied… Lõpuks sügisel tuli üks õis, millest oktoobris valmis suur mustikas. Nii et suur saak 😀 Aga lohutan ennast sellega, et neil oli aega see aasta ilusti juurduda ja jõudu koguda järgmiseks aastaks. Järgmiseks aastaks on suuremad lootused 😀

img_8723
vaade otse
img_8725
Vaade otse eest

Siin on näha, et kevadega võrreldes ikka ilusti kasvanud, aga ikka vähe. See pott siin ees… Proovisin sinna külvata keerispea seemet, lausa 2 korda aga miskit ei tulnud üles. Keerispea on siis väga hea lill mesilastele ja sinist värvi. Potis aga tärkas naljakas umbrohi, mõtlesin, et jätan ta igaksjuhuks kasvama ja voilaa see suur roosa lill… Sorry lillenimede ja tundmisega ma veel tegelen….. 😀 Kas keegi teab, mis selle roosa lille nimi võiks olla? Ise külvas ennast sinna.

Aga õppetund kõigile, kõike pole vaja välja rohida, las kasvab 🙂

Kevad 2019

Olin juba murest murtud, et mu mustikas ka see aasta ei õitse. Nägin ju igalpool, et müüdi õitsevaid mustikaid aga minu omal olid lehed vaevu alles lahti läinud. Olin tegelt ikka väga õnnetu. Mõtlesin, et mis ma nendega siis valesti olen teinud koguag.

29. mail võin aga kinnitad, et mu mustikas ikka veel ei õitse aga kohe kohe hakkab õitsema. Olen väga õnnelik 😀 😀 😀

30. mail juba esimesed õied on lahti.

img_4381
õiepungad on need piklikud

Siin veel teinegi pilt õiepungadest. Teisel taimel on need nagu veel väiksemad, mis tähendab et õitseb vist hiljem.

img_4379

Laadal käies jäi mul silma ka jõhvikas suures potis. Mees kes müüs väitiski, et nemad kasvatavad jõhvikat oma mustikate all, sest jõhvikas on  pinnakatte taim. Siin ta mul siis on jõhvikas ‘Pilgrim’ vaatame mis temast saab. Tema puhul ma küll õisi ei oota see aasta.

img_4380

img_4382

2019 kevad eest vaade.

See pott on ka imeline koht. See aasta ta üllatab jälle uue taimega. Meie pole miskit sinna külvanud ja mulda pole ka vahetanud. Nii et ei tea kus sinna sai. Tuttavad aednikud pole hetkel ka suutnud seda tuvastada. Vaatame, mis sellest siis kasvab. Kui ta umbrohi on siis on ikka väga ilusa lehega!

Tundmatu lill/taim.

Kui see taim õied lahti lõi, sain küll aru millega tegu. See on minu eelmisel kevadel külvatud kellukjas keerispea. Tal läks ainult aasta aega, et pea mullast välja pista. Võibolla eelmine aasta külvamise aegu oli juba liiga kuiv ja kuum ka temajaoks. Aga siin ta on oma õitega, tema õied avanedes ongi täiesti potis sinised. Ta ei talu ümberistutamist aga külvab ennast ka järgmiseks aastaks maha.

Kellukjas keerispea
Õitsev jõhvikas, on lootust enda jõhvikat ka saada.
Mustikas, marju täis 🙂
Toorete mustikate kobar.

Annan siis sügisel teada oma mustika saagist, hetkel on väga lootust andev.

jätkub..