Lõpetasin väikese koolituse sellel teemal. Käisin Hiiumaa Ametikoolis seda õppimas.
Igal kevadel olin mina see, kes meie õunapuude kallal käis, aga vanaema ei olnud kunagi ikkagi rahul. Nüüd, kui mul koolitustunnistus on ette näidata, siis ta ei saa midagi enam öelda 😇😇😇
Üldjoontes oli mu lõikamine õige, aga teatud väikesed vead olid ikka küljes. Ja teadmisi sain ikka kõvasti juurde. Luuviljaliste lõikamisest polnud mul üldse aimu, aga nüüd asi selge- neid ei kujundata, vaid lõigatakse harude viisi ära võra. Järgmisel kevadel oskan juba kindlasti professionaalsemalt seda teha ja võibolla julgen isegi naabrite puude kallale minna.
Mõned pildid siis minu lõigatud õunapuudest ka.
Aga tegelikult huvitas mind väga hoopis pookimise osa sellelt koolituselt. Meie õppisime 3 eri viisi, kuidas pookida. Seda asusime ka usinasti harjutama Suuremõisa lossi pargis asuva pajuheki peal. Oi-oi kui palju tekkis hakkepuitu meie harjutamise tulemusel. Nimelt harjutasime kõige tavalisemat pookimislõiget.
Üks kommentaar “Viljapuude lõikamine ja pookimine”