Lõpetasin väikese koolituse sellel teemal. Käisin Hiiumaa Ametikoolis seda õppimas.
Igal kevadel olin mina see, kes meie õunapuude kallal käis, aga vanaema ei olnud kunagi ikkagi rahul. Nüüd, kui mul koolitustunnistus on ette näidata, siis ta ei saa midagi enam öelda 😇😇😇
Üldjoontes oli mu lõikamine õige, aga teatud väikesed vead olid ikka küljes. Ja teadmisi sain ikka kõvasti juurde. Luuviljaliste lõikamisest polnud mul üldse aimu, aga nüüd asi selge- neid ei kujundata, vaid lõigatakse harude viisi ära võra. Järgmisel kevadel oskan juba kindlasti professionaalsemalt seda teha ja võibolla julgen isegi naabrite puude kallale minna.
Mõned pildid siis minu lõigatud õunapuudest ka.
Aga tegelikult huvitas mind väga hoopis pookimise osa sellelt koolituselt. Meie õppisime 3 eri viisi, kuidas pookida. Seda asusime ka usinasti harjutama Suuremõisa lossi pargis asuva pajuheki peal. Oi-oi kui palju tekkis hakkepuitu meie harjutamise tulemusel. Nimelt harjutasime kõige tavalisemat pookimislõiget.
See on diagonaal- läbilõige oksast, mis peab olema täiesti sile ja 3-6 korda pikem kui oks ise. Proovige ise järgi, seda pole üldse lihtne saavutada. Minul läks see lõige propelleriks kogu aeg.
Aga lõpuks oli hakkepaju kuhila kerkinud mäe kõrguseks ja meid lubati õige asja kallale.
Aluseks oli meil Antonofka ja peale pookimiseks olid dessert õun. Pilte ei teinud sellest protsessist mitte ühtegi. kuna tegevus oli intensiivne 😋 Siin on ka minu poogitud lõpp-produkt koduõuele istutatult. Nüüd lihtsalt hoiame hinge kinni, et see ka kasvama läheks 😳
Üks kommentaar “Viljapuude lõikamine ja pookimine”