Tomatid

Oma tomatiseemned ostsin ma SIIT  Inglismaa lehelt, sest Eestis ma kusagil ei näinud müügil  pärandsordi tomateid. Võibolla ka ei osanud veel otsida. Küll aga olen oma tuttavate käest kuulnud pärast seda, kui olen seletanud pikalt ja laialt pärandsordi juttu vastust: “meil küll pole , meie tomatit kasvatas juba vanavanaema, kes sai selle seemne oma tädi käest, kes oli seda juba pea 30 aastat enne seda kasvatanud” Mina siis rõõmsalt vastu: see ju ongi ju pärandsort!!!

Nii et inimestel tegelikult on pärandsordi seemneid/taimi kodus, lihtsalt nad ei tea seda. Mina julgustan küll inimesi kindlasti jagama oma vanavanaemade sorte ja seemneid.

Minu sordid

Lugesin ma pikalt seal lehel erinevate sortide kirjeldusi, aga lõpuks tegin karmi otsuse ja valisin välja ainult 2 tomatisorti – ühe põõsas- ja ühe roniva sordi.

Põõsastomat “Latah”

See on väga väga varane tomat. Talub hästi ka külma ja lühikest suve. Lehed on sellel tomatil kaugelasetsevad ja taim näeb välja naljakas. Aga tänu sellele jõuab rohkem valgust viljadeni ja viljad saavad kiiremini valmis. Seda taime on väga raske kuidagi toestada või juhtida- parem on, kui lasta tal lihtsalt olla. Saagikus on hea. Tomatid on väga magusad, ümmargused.

Roniv tomat “Stupice”

See fantastiline tomat on aastast 1954 ja pärineb idaeuroopast. See on kõige varasem roniv tomatisort, mis meil on (real seeds kataloogis ) .

Meil kasvas ta suurtes pottides terassi peal. Vaatamata sellele, et oli vihmane suvi, saime väga hea saagi. Taimed on väga tugevad ja elujõulised, kannavad punaseid vilju, mis on väga hea maitsega. Ideaalne õues kasvatamiseks või kasvuhoones väga varaseks saagiks. Vili ise on suurem kui kirss tomatil, aga väiksem kui lihatomatil.

Tõlkisin sordi kirjelduse samalt lehelt, kust tellisin http://www.realseeds.co.uk/tomatoes_vines.html

Igaüks, kes inglise keelt mõistab – kolage seal lehel ringi, aga ärge end sinna unustage, sest valik on meeletu! Nii palju vanu häid sorte leidub seal.

img_6906Talvel omandasin Angelo Dorny raamatu “Tomatid- Kasvatamine ja erilised sordid”. Osta saab seda siit. Sirvisin selle ka talvel läbi, aga nüüd lugesin uuesti. Oma üllatuseks avastasin, et see raamat on ka puhtalt pärandsortidest ja ilma igasugu kemikaalideta kasvatamisest. Raamatus on ka ilusasti näidatud, kuidas seemneid võtta ja millised on head sordid. Väidetavalt on selle raamatu autor kasvatanud 1500 erinevat tomatisorti 😳 Üldse pidavat maailmas olema 10 000- 15 000 sorti. Nii et hakake katsetama – valik on suur ja lai.

Tooks selle raamatu põhjal välja minule huvipakkuvamad 10 sorti, suvalises järjekorras:

  1. Aunt Ruby’s German Green– rohekas või merevaigukollane  vana saksa sort. Väga hea maitsega roheline tomat.
  2. Millefleur – tähendab sõna sõnalt tuhat õit ja see tomat õigustab oma nime. Erekollane, peaaegu oranž, väiksem, väga magus tomat. Laste lemmik.
  3. Gregori’s Altai – pärit Siberist, Altai mäestikust. Viljad keskmised kuni suured, tavalised punased. Lihakas, maitse mahemagus ja hapu, heas tasakaalus.
  4. Blue Gold – altpoolt kollased ja oranžid, ülevaltpoolt lillad ja isegi mustad. Maitse kergelt magus, peaaegu puuviljane.
  5. Belarussian Heart ehk Valgevene süda – Valgevenest leitud sort. Viljad on erepunased ja imekauni südamekujuga. Tomatid on väga lihakad, aga mahlased, kergelt magusad.
  6. 42 days – nagu nimi ütleb, siis see tomat valmib 42 päevaga. Viljad on klassikalised punased, suuremad kui kirsstomatil. Kasvab ta põõsana, võsususid pole vaja eemaldada. Väga sobilik pottides kasvatamiseks.
  7. Dancing with Smurfs – kirsstomat, viljad on alguses sinised, kuid muutuvad küpsedes pruuniks ja punaseks. Vajab kasvuhoonet. Maitse hea, kuid mitte midagi erilist.
  8. Yellow Pear – viljad väikesed, kollased pirni kujuga. Taim on väga lopsakas ja kasvuhoones kasvab 3-meetriseks. Maitselt mahe.
  9. Black & Brown Boar – vili on suur, pruun, tumeroheliste triipudega. Väga maitsev ja lõhnab tugevalt.
  10. Etoile Blanch’ d Anvers – vana sort, pärit Belgiast. Valge vili, küpsemise käigus pigem helekollane. Vajab kasvuhoonet.

Veel on seal raamatus palju-palju erinevaid sorte. Kui kellelgi on aga pakkuda oma tomatiseemneid, siis andke julgelt märku!

Enda tomatitaimed aga istutan 3 erinevasse kohta. Siis saab näha, kuidas miski sobib neile. Taimi istutades ei tea ma aga enam, milline on Latah ja Stupice, sest mul on siin väga toimekas peaaegu kolmeaastane aednik, kellele meeldib silte eemaldada ja oma äranägemise järgi uuesti panna.

Tomati lähedale püüan panna talle kasulikke taimi ehk seltsitaimi. Selle kohta saab täpsemalt lugeda SIIT lehelt ja eestikeelne tabel ka SIIN olemas. See osa on permakultuuris väga tähtis ja sel aastal olen ka ka proovinud seda hoolega jälgida. Tomati kaaslasteks saavad mul basiilik ja küüslauk. Lugesin ka kuskilt, et nartsiss on väga hea kaltsiumi andja mulda ja sellepärast sobib hästi tomatiga, aga meie kliimas on nartsiss enne lõpetanud, kui me tomatitaimeid õue istutame.

Kuhilpeenar

See on esimene koht, kuhu tomatid istutasin. See peenar ei pidavat veel esimene aasta kuigi hästi toimima, aga ma ei suutnud kiusatusele vastu panna ja istutasin mõningad asjad ikka sinna. Kuidas see peenar tehtud on saab lugeda SIIT 1 osa ja SIIT 2 osa.

Selleks tegin ma kuhilpeenra alla lõunapoolsesse külge kaks auku. Põhja panin peotäie purustatud munakoori. Kuna tomat vajab palju kaltsiumit, siis on munakoored selle andjaks. Mina lisasin ka natuke lubjakivi sõmerikku, mis on meil kanadele toodud, aga munakoortest täitsa piisab. Mul oli palju munakoori, tönu sellele sai neid pandud ka taimede ümber, see on tegelikult hea moodus tigude eest kaitsmiseks. Teod ei pidavat tomatit üldse söömagi, aga tont neid teab.

img_6856
All on tomatid, ülevalpool küüslauk ja maasikad

Aiamaa

See koht on minu arust väga toitainevaene ja kuiv. Seda me parandame rohke hobusesõnniku lisamisel istutusaukudesse. Siin ma pole kunagi proovinud veel tomatit kasvatada, aga proovima peab. Lisaks panin ka tomatite vahele maasse ühe aukudega pudeli. Siis on vast hea seda kaudu kasta tomateid.

Siin talitasin pea samamoodi:

  • auk
  • Auk- kastmis pudelile
  • täita hobusesõnniku-okaste-süsi seguga
  • lisada peotäis munakoori
  • taim suruda auku
  • peale kanadeaia mulda
  • natuke adru ümber
  • mütsid pähe

 

 

 

Suured potid

Seda varianti kasutasin  ka eelmine aasta oma tavaliste kasvuhoonetomatitega ja õnnestus täitsa hästi. Selleks ma kasutan vanu loomade lakuämbreid, millel on põhja augud tehtud. Need ämbrid aga on asetatud maja lõunapoolsesse äärde päikest võtma. Selle poti mullaga tegin ma küll oma taimedele segu seitsme valmis. Igal pool tarkade lehtede peal ei soovitatagi panna tomatitele puhast poestostetud mulda, sest pole piisavalt toitaineid jne.. aga kui pole valikut, siis vähmalt 2 mulla segu. Permakultuuris põhimõte ka see, et kasutame seda, mida meil juba on.

Minu potitomati mulla retsept:

  • 1osa kanadeaia mulda- lämmastikurikas
  • 1osa hobusesõnnikut – toitained ja orgaaniline materjal.
  • 1 ämbritäis kuuseokkaid- aitab muuta õhulisemaks ja taimedele pidi meeldima.
  • natuke lehtpuu sütt- biosüsi (lugege lisa SIIT)
  • 1 peotäis munakoori 1 tomati kohta

     

Kasvama panin nad mitte potti, vaid suurtesse Anu Aida loomalakuämbritesse.

img_6913Ja lisaks ühe ämbri põhja panin lausa koerakarvu. Vanasti olevat lille pottidesse ka pandud natuke lambavilla. Koolitusel üteldi, et see on räni jaoks. Ega meie koeral ja lambal ka väga karvade poolest vahet pole 😀 aga eks me näe, kuidas läheb. Tegelikult mul on veel taimi istutada, aga rohkem ei ole jõudnud.

img_6908

2 kommentaari “Tomatid

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.