Kinoa kasvatamine Hiiumaal

See aasta proovin siis kasvatada ka natuke kinoad. Mina ei ole kuulnud, et naabritest või tuttavatest oleks seda keegi kasvatanud ja internetis selle kasvatamisest kah väga miskit pole. Alustuseks siis natuke üldiselt.

Kinoa päritolu

Kinoa ehk tšiili hanemalts (ingl k quinoa) on üks inimkonna vanimaid kultuurtaimi. Kinoat kasvatati Lõuna-Ameerikas juba kuus tuhat aastat tagasi. Sealsete pärismaalaste jaoks oli see kartuli ja maisi kõrval üks põhitoiduaineid. Inkade jaoks oli kinoa püha taim, kandes nime “seemnete ema”. Oma jõudu ja vastupidavust andvate omaduste tõttu kutsuti teda ka “asteekide kullaks”. Peedi ja spinatiga ühte perekonda kuuluva kinoa seemned on hirsist veidi suuremad ja nende maitse meenutab pähklit. Olenevalt sordist võivad seemned olla kas kollakasvalged, roosad, oranžid, punakad või mustad. Kinoal on kõrge valgu- ja lüsiinisisaldus. Enamiku teraviljadega võrreldes on kinoa tunduvalt valgurikkam. Ta sisaldab kõiki kaheksat aminohapet, mis on taimemaailmas väga haruldane. Need aminohapped on väärtuslikumad ja paremini tasakaalustatud eelkõige tänu suurele lüsiini, metioniini ja tsüsteiinisisaldusele.  Kinoa on suurepärane magneesiumi, raua ja kaltsiumiallikas (magneesium ja kaltsium suhtes 3:1). Samuti sisaldab vaske, tsinki ja fosforit ning parajas koguses B2 ja E-vitamiine.

Allikas Telegram. Siit saab ka lugeda kinoa populaarsuse varjupoolest.

Kasvutingimused

Kinoa on tuntud oma hea kohanemisvõime ja vastupidavuse poolest äärmuslikes kliimatingimustes. Olenevalt sordist või ökotüübist võib kinoa kasvada erinevates kliimavööndites, mis rõhub tänapäeva kliimamuutuste probleemi arvestades kinoa olulisusele alternatiivse põllukultuurina.

Valdavale osale põllumajanduskultuuridest sobivad kõige paremini nõrgalt happelised kuni neutraalsed mullad, mille pH jääb vahemikku 5,6–7,2. Kinoa seevastu võib kasvada erinevat tüüpi muldadel, sealhulgas ka happelistel ja leeliselistel muldadel. Tänu mükoriisse sümbioosi olemasolule, mis aitab taimel omandada maksimaalses koguses toitaineid, sobivad kinoa kasvatamiseks nii liiv-, saviliiv-, liivsavi- kui ka savimullad, mille pH jääb vahemikku 4,8–9,5.

Kinoa taim talub põuda peamiselt tänu oma kudede elastsusele ja madalale osmoossusele. Põudade üleelamisele aitavad kaasa ka kinoa sügavate ja tihedate juurte erakordsed füsioloogilised omadused, mis viivad vee efektiivsema kasutuseni. Mitmete uuringute läbiviimisel on jõutud teadmiseni, et teatud kinoa sordid toodavad vegetatiivses faasis lehe pinnale põuaga toimetulemiseks kaltsiumoksalaati täis näärmeid, aitavad luua kunstlikult niisket kihti taime lehtedel paiknevate õhulõhede lähedale. Vastupidiselt põuale võivad taimele hoopis saatuslikuks saada üleujutused, mis tekitavad juuremädanikku.

Kinoa taime puhul kõige sagedamini esineva haiguse – ebajahukaste – tõrjeks võib sobida looduslik põldosja ekstrakt.

Allikas Bakalaurusetöö – KINOA KASVATAMISE POTENTSIAAL JA TASUVUS EESTI PÕLLUMAJANDUSE MITMEKESISTAMISEL. Liis Kakk

Kõige selle info põhjal tundub, et Eestis saaks seda edukalt kasvatada ja oleks ka majanduslikult tasuv.

Mina siis proovin ka oma lapikese peal. Ma olen tegelikult selle postituse tegemist edasi lükanud, sest oleks vaja istutada mõni taim maha, aga nii kuiv on olnud. Siin Kassari saarel pole julgelt juba 3 nädalat tilkagi vihma tulnud ja temperatuurid on olnud ebamaiselt kõrged, nii et mina – külmavares – käisin 29. mail ujumas.

Külvamine.

Ostsin ma ühe paki seemneid http://www.seemned.ee ja teise inglismaalt SIIT.

Panin ma seemnest kinoa maha juba 7 mail. Seda tegin kahes osas, sest ei suutnud otsustada, kui palju ja kuhu panna. Naljakas on see, et vahe on 2 päeva vast, aga hiljem pandu tuli tunduvalt kiiremini ja ilusamini üles.

Kõige suurem oht kinoale väiksena on rohimine. Ta on ju täpselt samasugune kui hanemalts. Käsi on harjunud seda välja tõmbama. Väike vahe on siiski olemas, vähemalt hetkel on kinoa vars kergelt punakas, aga hanemalts ühtlaselt roheline. Nüüd aga vaatasin, et mõlemad on suuremaks kasvades ühtlaselt rohelised.

Aga siin väike äraarvamis mäng. Milline on kinoa ? Milline aga harilik hanemalts? Siin pildil on tegelikult lausa 2 kinoa taime.

img_7051

Siin on näha mu väike peenar, kus välimises ääres kasvab kinoa, seespoole on istutatud 3 sorti kurki koos kressiga. Panin kinoa kurgiga kokku, kuna üks on pikk ja kõrge ning teine roniv, suurte lehtedega. Pean neid hakkama harvendama, aga ei raatsi – nii ilusad suured taimed on. Üldiselt leidsin vähe infot selle kohta, mida kinoaga koos kasvatada.

Nüüd  olen märganud, et mingid asjandused teevad liiga mu kinoa taimedele. Osad lehed on nagu tõmmatud veest tühjaks ja ära kortsutatud. Teistel lehtedel valged laigud. Vaatame kui hulluks läheb. Proovin vist põldosja tõmmist teha ja natuke pritsida neid. Vaatasin, et tavalisel maltsal põllupeal sama viga, nüüd ei tea, kas põllu peale jätta malts nendele tegelastele söömiseks või püüda ära võtta, sest siis võib liiga palju tegelasi tekkida.

img_7063-1
valged laigud lehtedel

Ma külvasin teda ka sisse, et vaadata, kas on vahet. Hetkel tundub, et õue külvatud on palju jõulisem, võrreldes poti omaga.

Siin mu tuppakülvatud kinoa taimed.

Siin saate näha, et istutasin toas ettekasvatatud taimed ka põllu peale maha. Väga lidrud on, sellepärast panin nad ka kahekaupa.

Hetkel kasvavad hästi, alla panin ma neile hobusesõnnikut ka natukene, aga muidu pole poputanud. Õige test saabub sügisel. Siis annan teada, kas ma saaki ka sain ja kas ma soovitan seda kasvatada. Väidetavalt 10 taimest saab juba 500g seemneid. Selle hind poes  on 6.78€ Selle järgi tundub küll tasuv, aga vaatame siis…

4 thoughts on “Kinoa kasvatamine Hiiumaal

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.