01.03 hommikul oma tavalisel loomade söödaringil tehes märkasin midagi imelikku. Avastasin küülikute aiast verejäljed. Ka halle karvatutte olid kõik kohad täis.
Mõtlesin kohe automaatselt, et kanakull.
Kanakull (Accipiter gentilis)
Eestis kuulub kanakull II kaitsekategooria alla.
Kanakulli rahvapärased nimetused on ka kanaröövel, tiirutaja, kanakatk, päriskull. Rahvasuu on ekslikult kanakulliks kutsunud ka Euraasias enam levinud raudkulli.
Tema tappis mul 2 nädalat tagasi kõige suurema küüliku ära. Küülikul olid seljal selged küünise jäljed.
Lähemal vaatlusel aga avastasi aga hoopis rohkelt käpajälgi. Kahtlusalune on aedikusse hüpanud või roninud üle aia.
Saatsin need pildid kohalikule jahimehele. Tema oletas, et äkki küla koer? Ei pidanud väga kellegi teiste jälgedega kokku minema. Külas meil siin hulkuvaid koeri nagu ei ole, kes ka liiguvad ringi on teada. Minu koerte käpajäljed teistsugused ühed suuremad ja teised väiksemad. Nemad ka muidugi seda ei teeks.
Küüliku laipa ma aga kuskilt ei leidnud. See keegi pole ka minema viinud, sest vererida pole. Hetkel eeldan, et ta ikka sai urgu plehku. Aga ma ei tea kas urus surnud või elus. Homme proovin lähemalt uurida.
Hetkel tundub, et mul järgi isaküülik ja emane. Ei ole väga tore see asi…
Pean osale aedikule ikka mingisuguse võrgu peale panema. Vaatame kas tuleb see pätt ka veel tagasi.
Täna 02.03
Vaatasin uuesti üle ja leidsin väljaspoolt aeda suure karvatüki koos nahaga. Arvan, et võib oletada, et see pahalane viis küüliku ka minema.
Vaatan kas kellegil on kaamerat, et arusaada, mis elukas see selline on ja ühte aiasolevat küülikut kaitsta.
2 kommentaari “Kurvad uudised”