Külvamine ja istutamine põhupeenrasse

NB! Põhk peaks tulema KINDLASTI mahetootmisest!!!

Kuna olen näinud, et on palju segadust kuidas külvata ja istutada sellistesse mitte kaevamise, põhu ja heina peenardesse, siis proovin natuke lahti seletada ja näidata kuidas mina olen teinud. Kõik muidugi ei ole ka edulood…

Olen eelnevatel aastatel kasutanud peenarde katmiseks ponide järgijäetud heina, mis on segatud nende sitaga. See aga laguneb väga kiiresti ja umbrohu seemned hakkavad kohe peal kasvama. Sellise meetodi puhul pole vaja lisada lämmastikku rikast värki. AGA kui panna maa peale põhku siis ta tahab hakata vaikselt alustada lagunemis protsessiga ja selleks tal vaja lämmastikku. Kui seda tal pole võtta siis võtab ta seda maast EHK maapind jääb lämmastikku vaeseks. Sellepärast on vaja põhu alla panna ka lämmastikku rikast asja nt sõnnik, kui seda pole siis sobib ka roheline ehk nt muruhake. See aasta lisasin igaksjuhuks kanakaka graanuleid alla ja mõneskohas olin jõudnud juba põhu maha panna siis viskasin peale.

Nagu ennem kirjutasin siis kasvuhoone ja mõned peenrad on mul multsitud lamba villaga ( Lambavill aias, Kasvuhoone sisekujundus, Maasika multšimine, Kultuur hapuoblikas – jah või ei ? ja veel miskit). Lamba vill on selleks hea, et ei võta lämmastikku, vaid pigem annab. Soovitan soojalt! Peangi minema villa juurde tooma…

Siia alla lisan galeriina pildid minu eilsest istutamis ja külvamis tuurist.

Külvasin siis kollase peedi seemet ‘Touchstone gold’ ja 2 sorti porgandit ja istutasin vahele punase sibulag. Sellel peenral korralik kiht põhku.

1. Põhu sisse vedada vagu ehk lükkata põhk eemale maapinnast.
2. Panna mulda- see siis kui maapind jääb veel kaugele või lihtsalt kehva pinnas. Mul veel suht kehva aga sedasi tundub parem olevat.
3. Külvata mulda oma seeme
Lihtne juu.. 🙂

Külvamisel selliselt on kõige suurem vaenlane kuivus. Kui suudab seemneid hoida niiskena idanemis faasist edasi siis mina pm enam ei kasta. Tegelt idanemis faasis unustan ka kasta….

Istutamine

Seda on tunduvalt lihtsam teha ja taimede ellujäämine ka suurema tõenäolisusega. Proovin võimalikult palju see aasta ette kasvatada mida saab. Aga siin piltidel siis näha kuidas istutasin väikseid lehtpeedi beebisid. Oleks veel võinud kasvada seal edasi aga mul oli vaja kättesaada nende alus. Minu arust geniaalne nipp selleks on aiapost- sellega teed augud ette ja viskad taime mullaga sisse. LIHTNE 😀

All ka näha, et istutasin eile 18.05 õue esimesed suvikõrvitsad. Üks oli liiga suur juba, et hakkas lausa õienuppusid tegema. Katsin ühe taime veekanistriga, teisele ei mahtunud ja peab ööd üleelama ainult kahekordse kattelooriga. Eks näha, kas ikka elas üle.

Siin siis näha 09.04 külvatud herned, tegelt juba poole suuremad. Nemad siis külvasin siia Lopsakas sodipeenar ikka sama moodi, vagu ette henes sisse, kui vaja siis ka mulda veel peale.

Ebaõnnestumine

Umbes 08.04 panin maha sama moodi ka porgandi oma sodipeenrasse. Panin lausa peale ka katteloori….
Mida pole pm on porgandit. Küll aga on väga palju rohtu…. Järelikult porgandi seeme ikka kuivas ära või ei jaksa võidelda heina seemnega. Üle eile lõikasin kääridega suurema muru ära, välja tõmmata ei saa kuna siis tuleb kogu muld ka kaasa… Annan porgandile veel aega kui ei siis katan põhuga ja istutan midagi muud siia sisse hoopis.

porgandi feil

3 thoughts on “Külvamine ja istutamine põhupeenrasse

  1. Pingback: Üldiselt juuli
  2. Tere

    Katsetan ise samuti pôhupeenraga rohtukasvanud vanas aias, kus on ka õunapuid, mõned põõsad. Eelmisel aastal katsin mingi ala papi ja seisnud põhuga, sel aastal kaevasin selle ala läbi ja laiendasin peenart veel papi ning põhuga, et järgmisel aastal peenar suurem oleks.
    Sai just kaks pôhurulli lahti rullitud, kui tabasin end mõttelt, et kuna ei kasutanud mahepõhku, siis kas need kemikaalid jõuavad nüüd ka minu toidulauale? Olete te sellega kursis, kui ohtlik on tavapõhu kasutamine. Võib-olla teate, kas seda on uuritud?
    Internetist leidsin küll viiteid sellele, et põhus sisalduvad kemikaalid võivad lausa takistada kõigi laialeheliste taimede kasvu, aga nende usaldusväärsuses ei ole kindel.
    Kas olete ise alati mahepõhku kasutanud või ka tavalist?
    Sai pikk kommentaar, aga hakkas selline küsimus kripeldama.

    Meeldib

    1. Tere Kadri.
      Fakt on see, et kahjuks tavapõhk tuleb sealt kus käib vilja pritsimine herbitsiidide ja muude toredate kemikaalidega. Ja osa sellest kindlasti ladestub varre peale. Osad mürgid lagunevad umbes 30 päevaga môned kauem. See täiesti oleneb millega kohalik talumees pritsib. Kõige parem on lasta põhul vähemalt aasta seista vihmakäes. Siin ka artikkel kui inglisekeelt môikab. https://tendingmygarden.com/garden-mulch-straw-does-it-have-to-be-organic-to-be-safe/

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.